Töönädal hakkab läbi saama ja võib kerge südamega mõelda, et tehniline tekst on seljatatud ja ära saadetud. Väljas on jälle külmaks läinud ja mingit erilist rõõmu sellest pole. Hea seegi, et hommikud ja õhtud on juba valgemaks läinud. Näen vähemalt, missuguses linnaosas ma üldse elan. Muidu ei teagi, kuidas Pirita-Kose välja näeb...

Järgmisel nädalal ootab ees mitu tööalast väljasõitu Rakverre. Sealhulgas kolleegidega bowlingu mängimine. No see on ok - bowlingut olen ma vähemalt varem mitu korda mänginud (ükskord oleks isegi L-i boyfriendi jalaluu bowlingupalliga ära võinud murda - napp pääsemine :-) ). Mul ikka juhtub sekka selliseid episoode.

Kontoriuudis on veel see, et saame endale uue telefonisüsteemi. Mina saan kaasaskantava telefoni, telefon tuleb ka meie suurepärasesse kööki jne., jne. See on küll mugav - saab soovi korral rahulikult köögis passida. Olen nüüd kõikjal kättesaadav.

Tagasi töö juurde. Seniks aga üks suvine pilt meie tootest. Seekord liivast.