Eile sattusin "Kahvli" saadet vaadates imeliku mõtte peale. Nagu kõik juba teavad, püüab praegune Pärnu verinoor linnapea Viisitamm Uue Kunsti Muuseumi hoonet müüki panna. Samas on ka kõigile teada, kui väärtuslik ja teada-tuntud see muuseum on. Kui üks koht ennast juba nii sisse töötada suutis, ei saa seda raha ega millegi muuga kompenseerida. Isegi mina, kes ma Pärnus suht harva liigun, astun pea iga kord muuseumist läbi ja tean üsna täpselt, kus see asub (muidu pole ma teab mis orienteeruja ja võõrastes linnades seikleja:-)). Ok, asja juurde. "Kahvlis" oli esimeseks intervjueeritavaks Mark Soosaar, kes värvikalt selgitas muuseumihoone väärtust ja seda, et muuseumi väljatõstmist ei saa võrrelda sundüürniku väljatõstmisega ükskõik mis linnaossa. Et on vajalikud kliimaseadmed, turvatehnika, õige atmosfäär jne., jne. Viisitamme mõnitati muidugi täiega, püüti talle isegi korduvalt helistada ja jäeti kõneposti teade. Edasi läks jutt selle peale, kui palju Eesti ja välismaa kultuuriinimesi on kultuuriministeeriumisse ja muudesse kohtadesse oma pahameeleavaldusi saatnud. Ühesõnaga toetus praegusele muusemihoonele on väga suur, mis on minu arvates ju peamine näitaja... Sellele järgnes aga küsimus Soosaarele, et kas Te tõesti arvate, et see kõik midagi muudab???? Kirjutatakse, karjutakse ja mis siis. Ja siis hakkasin ka mina mõtlema, et kui selle kõige taga on erakondade huvid nagu väidetakse, siis äkki ei olegi võimalik "idiootide võitu" (M.S.) vältida.... Tõesti jube kahetsusväärne, et Eestis enam inimeste arvamus ei loegi. Selline toetus peaks ju praegusele konfliktile konkreetset lahendust pakkuma. Inimesed maailma eri paigust tahavad ja nõuavad, et muuseum oma hoonesse jääks. Järelikult on see väga tähtis - keegi viitsib ja tahab selle peale mõelda. Idiootide kaotusele lootes, K.

Midagi hingele... Mõned vaated minu lemmiklinnast.

Töönädal hakkab läbi saama ja võib kerge südamega mõelda, et tehniline tekst on seljatatud ja ära saadetud. Väljas on jälle külmaks läinud ja mingit erilist rõõmu sellest pole. Hea seegi, et hommikud ja õhtud on juba valgemaks läinud. Näen vähemalt, missuguses linnaosas ma üldse elan. Muidu ei teagi, kuidas Pirita-Kose välja näeb...

Järgmisel nädalal ootab ees mitu tööalast väljasõitu Rakverre. Sealhulgas kolleegidega bowlingu mängimine. No see on ok - bowlingut olen ma vähemalt varem mitu korda mänginud (ükskord oleks isegi L-i boyfriendi jalaluu bowlingupalliga ära võinud murda - napp pääsemine :-) ). Mul ikka juhtub sekka selliseid episoode.

Kontoriuudis on veel see, et saame endale uue telefonisüsteemi. Mina saan kaasaskantava telefoni, telefon tuleb ka meie suurepärasesse kööki jne., jne. See on küll mugav - saab soovi korral rahulikult köögis passida. Olen nüüd kõikjal kättesaadav.

Tagasi töö juurde. Seniks aga üks suvine pilt meie tootest. Seekord liivast.

See nädal on päris kirves. Veebipäevikust ei tule ka midagi eriti välja. Tõlgin päeval ja õhtul ning murran tehnika üle pead. Asi polegi terminites, vaid rohkem masinate töö kirjelduses. Kui tekst on ikka kohmakalt ja mammutlausetega kirja pandud, siis eriti sotti ei saa. Peab kõvasti insenere kiusama, et need mulle asja selgitaksid. Järgmisel nädalal peab hollandi inseneridega suhtlemiseks samal teemal suulist tõlget praktiseerima. See on vähemalt lõbusam. Meenutagem seejuures Kreisiraadio läbirääkimiste sketshi... :-)

Mõtlesime A-ga, et sel aastal võiks hoopis Eestis puhkust veeta. Teha mingi plaan valmis ja auto, telgi ning võibolla ka õngedega (!) teele asuda. Minu nägemuses peaks meie reisike sisaldama looduskauneid kohti, vett, mõnda kultuurilist objekti, telgis ööbimist (mõni öö võibolla ka kämpingus) ning mõne tuttava külastamist. Vot selline plaan nii umbeks nädalaks. Kohtasin hiljuti Tartu-Tallinna bussis ühte vana tuttavat, kes pesitseb Kärdlas ja kutsub kõiki mandrielanikke külla. Võibolla oleks mõnus... Ja Soome tahan ka kindlasti veel sel aastal jõuda. Aga see võib selliseks nädalavahetuse lõbustuseks jääda. Sõbranna Mari Peterburi aegadest muudkui kutsub ja kutsub. Suvel ja võibolla ka kevadel satume kindlasti ka Peterburgi ja Pihkvasse, aga see välismaa alla ei lähe.

Aga nüüd tagasi tehnika juurde. Nakketugevuse nihkel, sängituspind, kahvelhaarats jt. toredad sõnad. Kuidas meeldib? Mulle isegi meeldib, kui ainult inimeste mõttekäigud selgemad oleksid...